BLOGI:

Blogid

20/06/2012 00:32 Norra seiklusmatk
6-15.06.2012 sai käidud Norras Averoy saarel Sveggvikas. Näha ja avastada on seal palju. Ajapuudusel jäi ronimata saare kõrgemaile tipule mis 751m üle merepinna on. Samuti vaatasin vaid kutsuvalt vulisevaid mägijõgesid. Kauneid fjorde sai vaadelda autoaknast. Peale Stockholmis laevalt mahasõitu tuli ca 960km mööda maad autoga veereda ja öösel kell 2:00 olime kohal. Õnneks oli tunnelimeestel streik ja kõik tasulised tunnelid olid vabad läbisõiduks. Peale välja puhkamist oli pärastlõunal kohal Norra televisioon kes puhkemaja ja Rene eskimopöördeid filmis. Tegin ka mis oskasin - ehk siis mõned pöörded. Õhtul tegime ka väikese tiiru ookeanile. Tuul oli vali ja ka pisuke laine õõtsutas süsta. Teisel päeval kohtusime kohalike süstagurudega ja õhtul käisime kultuurimajas kohaliku kultuurieluga tutvumas. Kohalik pidu oli mulle midagi uut - paned suure saaremaa viina turvamehe lauale (mitte põue) ja maksad piletiraha (150NOK- 20€ur) ära ning küsid kus klaasid on. Ka pillimehed jaksasid mängida kella 02:00 ni mitte nagu meil 1,5 h ja siis lastakse lindilt. Kolmanda päeva lõunaks saime asjad kokku ja panime kell 14:00 paiku Smola saare poole minema. Õhtu 22:00 jõudsime kuhugi saare edelanurga väikesaarele kus leidsime piisavalt lõkkematerjali. Õhtusöök oli rikkalik ja uni paksul samblast asemel magus. Hommikul saime 10 ajal maast lahti ja 12 ajal liikuma. Saare kirdenurgani jõudsime  samuti õhtul kl. 22:00 paiku. Vahepeale mahtus uudistamis ja koivasirutuspause. Teise öö veetsime maanukil kust avanes vaade külale. Ka rand oli seal ainulaadne - koosnedes just nagu liivast kuid tundus, et tegu oli lihtsalt purustatud merekarbi kodadest koosneva pulbriga. Ka seal leidsime telgile sobiva murust aluse mugavaks äraolemiseks. Kolmandal päeval 12 ajal startides jäi üle otsustada kas teeme rahulikuma sõidupäeva ja ööbime veel kusagil inimtühjal maanukil või paneme võiduka lõpuni. Kuna eelnevatel päevadel oli tuul ainult vastu ja seekord siis kulges marsruut allatuult mõtlesime kasutada juhust ja leida ehk tuulele avatud rannikul ka pisut ookeanilainet. Olin laine osas juba lootust kaotamas kuid kui jõudsime saarestikust välja siis kulgesime viimased 10km ca1,5-2meetrises lainetuses. Selles lainetuses polnud 5,3m pika matkakolaga koormatud süsta juhtimine enam sugugi nii lihtne nagu sportliku kärestikusüsta juhtimine. Parimad kaadrid jäid ka tegemata sest aku otsustas just siis otsad anda ja seal keset lahte me seda vahetama ei hakanud. Kui Sveggvika nurk paistma hakkas puhus tuul ninna grillitud liha lõhna - voilaa! olime jõudnud just õigeks ajaks.



Kommentaarid: (0)
Lisa kommentaar:
Autor: 
Kommentaar:
Spämmirobotite tõke - trükkige kood mida näete pildil:
  Uuenda