BLOGI:

Blogid

22/04/2012 22:57 Võhandu maraton
Seekordne Võhandu maraton oli mulle viies, mille lõpetasin. Minu esimene maraton jäi 70 km järel pooleli vastavalt maratoni ohutusjuhendi punktile muud ohud: 
Muud ohud:
  • Nii pika võistluse käigus on oht minna tülli oma võistkonnakaaslasega või teiste võistlejatega.

Seekordse maratoni lõpetasime kahesel worldkayaks süstal  WK 640 (http://eastpole.ee/main.php?lang=ee&sub=products&id=toode_suur&pid=112) koos Martiniga 49. kohal. Nagu selliste pikkade maratonide puhul ikka on oluline selleks ka "pisut" treenida. Kuna sel aastal oli meri juba märtsis lahti tegin esimesed sõidud merel. Jõgede jäämineku ajaks plaanisin traditsioonilise 2 nädalase aerutamispuhkuse. Samuti oli oluline leida - broneerida hea paat maratoniks. Kahjuks oli Ahtil WK 640  juba välja lubatud. Asjaajamise käigus aga selgus, et teine istekoht oli veel siiski vaba. Mul ei olnud vaja kaua mõelda - maratoni rekordilise osalejate arvu puhul on tõenäoliselt kõik mis peale stardipauku veel pinnal püsib välja laenatud - seega pakkusin end paariliseks. Kohe kergem hakkas kui teadsin, et hea sõiduvahend on nüüd olemas. Jäi veel üks mure, poiss on juba 15 täis ja tahtis ka kangesti maratonil ÜKSI osaleda. Õnneks saime poisile www.eastpole.ee poiste käest WK540 demopaadi millega poiss väga rahule jäi. Ainus probleem oli demopaadi odavad jalatoed mida ta üksi kuidagi paika ei saanud. Siinkohal soovitaks tootjal demopaadid paremini varustada - proovivad erinevad inimesed ja nagu prooviautodki ei ole odavaimad plangud vaid täisvarustuses. 
   Ettevalmistus maratoniks hakkas aga vägisi rappa minema. Kõigepealt leidsin kusagilt nohu jms. Siis algas oodatud aerutamispuhkus, mis esimesel päeval lõppes Kunda jõel (http://toru.ee/view/aba2319437ee) suure varba äralöömisega ning nii paistes jalg oli nagu täispuhutud kummikinnas. Seega jätkusid "treeningud" karkudega. Arvestades et aerutamisele pidi talvel hea alternatiiv olema suusatamine on kargud ju ka kepid, ainult distantsid on karkudel lühemad. Enne maratoni jõudsime siiski Martiniga teha Pirita jõel Vaskjala paisust kuni mereni laskumise 28km ja paari päeva pärast merel kuni 1m lainetega 30min Pirita jõeni ja 30min jõel ning 30 min merel tagasi autoni.
   Maratonipäevaks lootsin palju vett ja ilusat ilma. Vett sadas veel terve reede ja laupäevaks oli taevas peaaegu puhas ning ilm soe. See võimaldas sõita spordipesus ilma kuivülikonna või aerutamisjopeta mis teadupärast ju väga ei hinga ning rohkem pingutades oled nagu tuunikala omas mahlas. Seda võib omale muidugi lubada juhul kui ujumaminekut pole plaanis. Kuna ma tahaistmele tüürimehe kohale ei mahu sõitsin esiistmel ja meie tandem oli hääljuhtimisel. Mina kapten Morgan-ina ees ja tüürimees taga. Mul esiistmelt oli ka hea ülevaade ning oma 6 kordse maratonikogemuse tõttu tundsin jõge hästi ja teadsin arvestada kuidas 6,4m "bussiga" kärestikes manööverdada. Samuti harjutasime alguses leebemates kurvides kuidas tagumine tüürimees ka aeruga tüürimisele juurde saab aidata. Aga kui siis üks hetk oli vaja järsult pöörata et mitte puusse panna ja andsin korralduse järsult vasakule mis tähendas ka aeruga kaasaaitamist ning ikka vägisi puusse kiskus, vaatasin üle õla ja ennnäe - rool keeras vasakule aga aeruga keerati paremale. Loomulikult on aeruga keeramine jõulisem kui väikese tüürinikerdisega ja olukord kiskus juba hapuks kuid saime olukorra siiski kontrolli alla ja asi piirdus okstega vastu vahtimist saamisega. Tammide juures oli rõõm tõdeda et kõik oli nooltega tähistatud, nii et ka esmakordsed sõitjad said parima trajektoori valida. Armas moment oli Räpina paisul kui jalgade kangusest kuidagi läbi Red Bulli värava koperdasin ja kähku ühe tiivad andva purgi sisse imesin. Süsta istudes ulatas paarimehe väike tütar mulle aeru ja kui palusin tal tühi purk ära visata küsis ta mult : "miks mina pean kõike tegema?". Vastasin talle: "sest sa oled meie meeskonna abistamise tiimis". Pärast purgikest Red Bulli tekkis tahtmine silmapiiril olnud ühene süst kinni püüda. Enne Räpinat kohati 9km/h langenud kiiruse pealt võtsime viimase jõuraasud kokku ja pressisime kiiruse 12,5km/h peale. Ees liikunud süst aga lähenes aeglaselt. Varsti selgus ka põhjus. Ka tema oli ühte eesliikujat püüdma asunud. Esimesena saime kätte tema poolt kinnipüütu ja siis saime ka tema kätte. Et ta meiega võidu ei tahaks sõita, otsustasime jõuliselt jätkata kuni vahe juba suur on. Saime siis veidi kiirust alla lasta kuid lootus veel kedagi püüda andis jõudu juurde. Enne finišisirgele pööret nägime veel ühte "surnud" meeskonda vänderdamas. See andis veel jõudu juurde ja pöördel pressisime ka neist  mööda. Sellega oli siis endast ka kõik seekord antud.
Lembit Uudsemaa



Kommentaarid: (0)
Lisa kommentaar:
Autor: 
Kommentaar:
Spämmirobotite tõke - trükkige kood mida näete pildil:
  Uuenda