BLOGI:

Blogid

12/12/2011 07:43 Aerutamisaasta 2011 kokkuvõte
2011 aasta jaanuariks oli jälle maha sadanud rekordkogus lund ja seega selge, et haigeks ei tohi jääda ning et suurvesi tuleb sama rekordiline nagu 2010 aastal. See tõotas ka Balti karikavõistlusteks suurepäraseid veeolusid. Kui suurvee tõus algab keskmiselt 27.märtsil siis 2010 aastal hakkas suurvee tõus 31.märtsil ja 2011 jäi kevad 5 päeva hiljaks ning veetõus Jägala jõel algas alles 5.aprillil ning saavutas maksimumi 14 aprillil. Sellise veetasemega pole teadaolevalt veel Jägalal slaalomivõistlusi peetud - sõidetud aga küll. Peale Balti karikavõistluste läti etappi Ieacavas tegime Amata ja Piusa jõel matka kus lootsime leida suure veega põnevaid seiklusi.Keegi oli ka Piusa jõel tõelist killerit näinud, ehk siis nii hirmsaid veeolusid et ei soovitanud veele seal minnagi. Meile oli see väljakutseks näha ehk ka midagi millega jõudu katsuda kuid peale ilusa maastiku ja kellegi pooleks sõidetud kanuu midagi väga ekstreemset polnud. Peale jõematku käisime ka Aluojal mis on nagu lotovõit kui seal üldse sõita saab. Peale kõike seda jäi meil laupäevaseks võistluseks raja ehitamiseks aega 3 päeva ja kui esimest korda siis koos Marcise ja Tarmoga Jägala jõe äärde jõudsime, et veeolud üle vaadata ja võistlusraja skeem kokku panna vaatasime et oi oi oi !!! Kuidas sellistes ülirasketes tingimustes mingi mõistlik slaalomirada teha ja kuidas seda üritust nii korraldada, et ka turvalisus oleks tagatud. Lõpuks kujundasime raja peale saart paremkalda äärde kuhu ka  julgestaja köis ülatus. Samuti hindas rajameister Marcis raja plaani tehes kas ka mina suudan seal sõita, et rada siiski enamusele jõukohane tuleks. Ta sõitis ees ja pidin suutma talle järgneda. Esmalt said väravad lihtsalt suvaliselt jõele riputatud ja peale laupäevast trenni panime raja lukku ja väravad said oma lõplikule kohale lükatud. Seega Kui see võistlus lõpuks läbi sai võisime vaid konstanteerida, et tegime õiged valikud ja ajalooliselt raskeimate veeoludega võistlustingimused vastasid paljude ootustele. Lätlaste nurinaid raja raskuse kohta võtsin kui komplimenti järgmine kord latti mitte allapoole lasta kuid see on paljuski veetasemes kinni. 
   Suurvee jaoks võetud puhkuse kasutasin maksimaalselt ära ja seekord sai ka esmakordselt kahesega Võhandu maratonil koha pärast sõidetud. Konkurents on muidugi aina tugevamaks läinud ja ilma spetsiaalselt ette valmistumata võib oma 10kohaga kaheste klassis rahule jääda. Leevaku kevadine sileda vee võistlus muidugi suuri emotsioone ei pakkunud peale laagrimelu. Samuti sai klubikaaslastega mitmeid kordi läti Valmiera rajal võistlustel käidud. Kui Valgejõel poeg mind juba võitis siis lätis raskemates oludes loksus jõudude vahekord minu kasuks. Iga aastased kaua oodatud hooaja lõpu sügistormid saabusid ka ja neid oli see aasta päris tihti. Kulminatsioon saabus orkaani Katia saabumisega. Seega võib öelda - oli suurepärane hooaeg.
 


Kommentaarid: (0)
Lisa kommentaar:
Autor: 
Kommentaar:
Spämmirobotite tõke - trükkige kood mida näete pildil:
  Uuenda